Tartu linn, Estonia
Selles artiklis käsitletakse varem uurimata rändklaasitööliste regioonisiseseid liikumismustreid ja elulugusid 17.-19. sajandi Eestis. Aineliste ja kirjalike jälgede abil vaadeldakse 1231 klaasitöö või klaasikodadega seotud isiku elu lapsepõlvest vanaduseani. Gildidepõhine erialade jaotus piiras pärisorjadest kohalike juurdepääsu ametikohtadele klaasitööstuses, mis viis pideva vöörtööjõu nõudluseni, mis kestis 1840. aastateni. Võõrtööjõule toetuva tööstuse suguvõsadest esitatakse juhtumiuuringutena Wentzelli, Hageni ja Runge perekondade lood.
This paper uncovers previously unstudied patterns of interregional movement and life histories of migrant glassworkers in 17th-19th-century Estonia. Using material and archival traces of 1,231 individuals associated with glassworking or production sites, workers’ lives are followed from childhood to old age. Guild-based division of skilled professions restricted access to positions within the glass industry to the enserfed locals, leading to a constant demand for foreign labour until the 1840s. The Wentzell, Hagen, and Runge families of the migrant-led industry are presented as case studies.
© 2001-2026 Fundación Dialnet · Todos los derechos reservados